Euroala võlatase rekordiliselt kõrge

Kõrgeim võlataak oli eelmise aasta lõpu seisuga Kreekal, 177,1% SKPst. Euroalal tervikuna kerkis valitsuste võlatase keskmiselt 91,9%-le SKPst eelnenud aasta 90,9%-lt.

Kreeka võlatase on 2012. aastast, mil riik sai teise abipaketi mahus 130 miljardit eurot, kasvanud üle 20 protsendipunkti. Toona oli võlatase 156,9% SKPst, kirjutab Bloomberg.

„Ausalt öeldes ei ole Kreeka suhtes keegi optimistlik,“ ütles täna Euroopa Keskpanga endine president Jean-Claude Trichet. „Kõik sõltub sellest, kas Kreeka valitsuse positsioon muutub küpsemaks, saades aru, et majanduskasvuks ja töökohtade tekkeks, mis on valitsuse pea-eesmärk, tuleb esitada majanduse taastusprogramm, mis äratab rahvusvahelises kogukonnas usaldust.“

Raskustes ka teised

Eurostati andmed kinnitasid ühtlasi, et ka teistel nõrgemas majandusseisus euroala riikidel on probleeme võlataseme kontrolli alla saamisega, ehkki euroala majandus näitab toibumise märke. Itaalia võlakoorem kerkis 132,1%-le SKPst, mis on selle suhtarvu järgi euroalal Kreeka järel suurim.

Järgmisena tuleb Portugal, mille võlatase kerkis 130,2%-le SKPst. Samas Iirimaal, mis on võlakoormaga neljandal kohal, on võlataak alanenud 123,2%-lt 109,7%-le SKPst.

Madalaima võlatasemega oli euroala riikidest Eesti 10,6%ga SKPst.

Saksamaa võlakoormus vähenes läinud aasta lõpuks 74,7%-le SKPst eelnenud aasta 77,1%-lt.

Andmetest nähtuvad mitme riigi raskused oma eelarvedefitsiit kontrolli alla saada. Regiooni suuruselt teises majandusruumis Prantsusmaal oli eelarvedefitsiit mullu 4% SKPst euroalal lubatud 3% asemel. Suurim defitsiit oli Küprosel, 8,8% SKPst. Hispaania eelarvedefitsiit on alanenud 6,8%-lt 5,8%-le ning Kreeka eelarvedefitsiit küündis 3,5%-le. Euroalal lubatud piiri ületas esimest korda alates euro käibelevõtust mullu ka Soome eelarvedefitsiit 3,2% tasemel.

Eesti eelarve oli Eurostati andmeil mullu 0,6%ga ülejäägis.